Reede, 09 september 2016 / Published in Uncategorized @et

Vääriskivide hulka kuuluvad briljant, rubiin, safiir ja smaragd.

Kivi hind ja väärtus sõltub kivi haruldusest, puhtusest, suurusest, värvist, lihvist ja töötlusest.

Hea teada:

  • Kõige hinnalisem rubiin on “tuvi vere värvi”.
  • Safiir võib olla ka roheline, kollane, roosa, lilla, helesinine.
  • Parim sinine safiir on “rukkilille värvi”.
  • Smaragd sisaldab sageli silmaga nähtavaid looduslikke suletisi, mida kutsutakse “jardin’iks” (“aed” prantsuse keeles). Väga puhas smaragd on väga suur haruldus.
  • Ka briljante on värvilisi: siniseid, rohelisi, musti, kollaseid, punaseid jm. Sageli on need värvid saadud töötlemise teel. Looduslik värviline briljant on väga hinnaline.
  • Viimastel aastatel pakutakse kiviturul klaastäidisega rubiine ja safiire, mille sisemised suletised on täidetud spetsiaalse täidisega, mis muudab need kivid visuaalselt ilusaks, kuid nende tegelik väärtus on madal, sest nad on väga suurel määral töödeldud.

 

Poolvääriskivid jagunevad kõrgema klassi (läbipaistvad tahklihvis) ja madalama klassi (läbipaistmatud ja ümarlihvis) poolvääriskivideks.

Siia kategooriasse kuuluvad ka pärl ja korall.

  • Kvartsi perekond on kõige suurem poolvääriskivide perekond. Sinna kuuluvad näiteks mäekristall, ametüst, roosakvarts, rutiilkvarts, suitskvarts jt. Need on sageli suletisteta läbipaistvad soodsa hinnaga kivid.
  • Maailmas töödeldakse praegu peaaegu kõiki kive, värvi muudetakse kuumutamise või lasertöötlusega, kivide puhtust parendatakse vaikude ja vahadega.
  • Kivi ostes küsi müüjalt alati infot ka töötluse kohta.
  • Looduslikke pärleid kasvatatakse magevees või merevees, merevee pärl on hinnalisem, sest selle kasvatamise protsess on palju keerukam ja kestab kauem.
  • Pärli eluiga on umbes 100 aastat, siis hakkab pärlmutrikiht pragunema.
  • Tänapäeval on ka looduslikud pärlid sageli kaetud lakikihiga, mis neid kaitseb.
  • Pärli ehtsust saab kindlaks teha hamba all katsudes: kui krudiseb nagu liiv, on tegu loodusliku pärliga. Plastmass ei krudise.
  • Peaaegu kõik looduslikud pärlid on tänapäeval kasvatatud, ookeanist neid üldjuhul enam ei leita ega püüta.
  • Kui korall on väga punane, on ta enamasti värvitud valge korall. Looduslik tumepunane korall on haruldane ja hinnaline, seda võib soodsama hinnaga leida Lõuna-Itaaliast.
  • Türkiisi ostes küsi müüjalt täpset teavet kivi päritolu ja ehtsuse kohta – türkiisina pakutakse erinevaid kive ja sageli ka sünteetilisi. Tõeline türkiis on kallis ja tema pind on sageli pisut krobeline, mõne väikese augukesega ja kergelt roheka tooniga, materjalina on türkiis väga habras ja kergesti lagunev (seetõttu teda töödeldaksegi). On olemas ka helesinist looduslikku türkiisi, kuid selle hind on võrreldav vääriskivide hinnaga. Tänapäeval on peaaegu kogu pakutav türkiis mingil moel töödeldud.
  • Pärleid, türkiisi, koralli ja malahhiiti tuleb hoolikamalt kohelda – nad on poorsed ja võtavad keemilisi aineid endasse, see rikub pinda ja muudab värvi.

 

 

Reede, 09 september 2016 / Published in Uncategorized @et

Juba ammustel aegadel peeti vääriskivideks kive, mis paelusid inimesi oma ilu, värvuse, läbipaistvuse, vastupidavuse või haruldusega. Nendel kividel oli ka kaubanduslik tähtsus ja sageli olid nad kasutusel valuutana.

Kivi hinna kujunemisel on kõige tähtsam tema haruldus. Järgmiseks on tähtsad kivi suurus, puhtus, värvi intensiivsus ja lihv.

Selged piirid vääris- ja poolvääriskivide vahel hakkavad kaduma, sest leitakse uusi kive, mis oma erilisuse ja ilu poolest jõuavad vääriskivide hinnaklassi. Näiteks madala kvaliteediga teemant on palju vähem väärtuslik kui hea kvaliteediga akvamariin ja huvitava lihviga lapis lazuli müüb kindlasti paremini kui kehva välimusega rubiin. Olenemata sellest, et rubiin ja teemant on vääriskivid.

Reede, 09 september 2016 / Published in Uncategorized @et

Kvartsi värvilised teisendid on ehetes mäekristallist kallimad. Eriti kõrgelt hinnatakse rauarikast lillat teisendit ametüsti, millest Vana-Kreekas arvati abi saavat alkoholi kuritarvitamise ja purjujäämise vastu. Siit tuleneb tema nimetuski, mis kreeka keeles (“amethystos”) tähendab kainet. Legendi järgi armus kaunis nümf veinijumal Bachosesse, kes aga tema üle naeris, misjärel nümf muutus suurest kurvastusest kiviks. Kiviks, mis aitab Bachose jõust vabaks saada. Ametüsti kandev inimene olevat ka kainelt muretu ja lõbus ning kõigile sümpaatne. Kui ametüstipulbrit panna veinipeekrisse (või hoitakse seal ametüstsõrmust), ei jäävat jooja kunagi purju, ta magu olevat alati korras ja palged punased. Salvina silmale panduna parandavat ametüstipulber nägemist.

18. sajandil oli ametüsti ja teemandi hind peaaegu võrdne. Näiteks hinnati sel ajal Inglise kuningannale Anne´ile (valitses 1707 – 1714) kingitud ametüstist kaelakeed ligikaudu 20 000-naelaseks. 20.sajandi algul poleks selle eest pakutud enam kümnendikkugi esialgsest summast. Hinnalanguse peapõhjus oli suurte ametüstileiukohtade avastamine Uruguays ja Brasiilias. Üksnes 1867. a. veeti neist riikidest Euroopasse ligikaudu 10 tonni ametüstikristalle.

Värvilt on ametüst väga ilus ning seda hinnalisem, mida rauarikkam ja tumedam ta on. Eriti otsitud on punakaslillakad. Kuid kalliskivina on ametüstil ka suur puudus. Nimelt muutub ta intensiivne värvus valguse käes aegamööda heledamaks ning kunstlikus valguses näeb ta välja kahvatum ja elutum, kui päevavalguse käes. Eri leiukohtade ametüstide värvus on erinev. Näiteks on Madagaskari ametüstid kergelt sinakad, Põhja-Carolina leiud punakaslillad, Brasiilia ja Uruguay omad enamasti punakaspruuni, Aafrikast pärit aga kollakasrohekat tooni.

Suurimad ametüstileiukohad asuvad Aafrika mandril Zimbabwes ja Malawis, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Madagaskaril jm. ning Brasiilias ja Uruguays. Väiksemaid kaevandusi on Ameerika Ühendriikides, Sri Lankal jm. Aafrika riikide aastatoodang kõigub mõnest tonnist paarikümne tonnini ja on aastati üsna erinev. Brasiilia aastatoodang ei ületa praegu poolt tonnigi. Looduses esineb ametüst enamasti väikeste ebaühtlaselt värvunud kristallikeste või geoodidena, kus värvuse intensiivsus suureneb kobara keskme suunas. 1900. a. leiti Lõuna-Brasiilias Rio Grande so Sulis ilusatest läbipaistvatest kristallidest koosnev 7 tonni raskune ametüstipesa, mille pikkus oli 10 ja laius 5 meetrit. See on siiani omalaadsete seas jäänud suurimaks. Hiiglaslikke ametüstikobaraid on leitud ka Uruguayst ning isegi Soomest. 1989. a. leiti Lampivaarast ametüstikobar, mis kaalus 650 kilo.

Ametüsti kasutatakse kulda raamituna sõrmustes, kõrvarõngastes ja ripatsites (ka helmestena kaelakeedes, käekeedes – toim.) Varem töödeldi teda ümarlihvis, praegu antakse talle valdavalt astmeline lihv.

Ametüst on olnud tähtis kultusekivi, millest on valmistatud kirikuriistu ja millega on kaunistatud altareid. Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis on ühe kohaliku kiriku kaunistuseks kasutatud kümneid tuhandeid ametüstikristalle, mistõttu see paik on kujunenud ainulaadseks muuseumiks. Veel praegugi kehtib komme anda katoliku kiriku piiskopile ametisse pühitsemisel ametüstiga kaunistatud sõrmus. Hästi sobivat ta kandmiseks rännumeestele, sest kui ta päevavalges oma värvust muudab, ennustavat see tugevat tuult ja tormi.

Ametüst on hea une kivi – padja alla või öölauale pandud kivi aitavat kiiresti uinuda ning vältivat halbu unenägusid. Ta olevat abiks ka hingelise koorma puhul ning vähendavat koduigatsust. Ta leevendavat närvivalu ja migreeni ning muutvat meele vaimsetele õpetustele vastuvõtlikumaks. Ta kõrvaldavat hirmu muutuste ees ja laskvat suhtuda tulevikku rahulikult.

Allikas : “Kuld ja kalliskivid”, Raukas. A (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000)

Reede, 21 august 2015 / Published in Uncategorized @et

Eriti kõrgelt hinnatakse kalliskivide puhtust ja värvust. Nende värvigamma on lai, kuid värvide jaotamisel pole loodus olnud
ühtviisi helde. Kõige haruldasemad on lillad ja purpurpunased kivid, mida on kokku vaid 3%.
Kõigest 5% leidub siniseid kalliskive, pisut rohkem on musti ja punaseid, neile järgnevad värvuseta ja rohekaskollased kivid.
Kõige rohkem leidub looduses rohelisi kalliskive: neid on ligikaudu 40%. Rohelised ja kollased kivid moodustavad aga kalliskivide perest rohkem kui poole, umbes 60%.

Millised elemendid annavad kividele värvuse?

Kalliskivide värvus sõltub peamiselt värvielementide-, nn. kromofooride sisaldusest. Mineraalide pere suurimad maalikunstnikud on elemendid titaan, vanaadium, kroom, mangaan, koobalt, nikkel, vask ja eelkõige raud. Viimane värvib kivimeid õrnkollasest kuni punase, pruuni või isegi mustani. Jaspised ja ahhaadid võlgnevad oma
värvikirevuse just rauale. Vaseühendite mõju on märksa väiksem. Vaske sisaldavad kalliskivid on alati kas rohelised või sinised. Kõige ilmekam näide on vasekarbonaat malahhiit, kuhu näivad olevat koondunud metsade rohelise kõikvõimalikud varjundid. Olulisel kohal on värvikandjate hulgas kroom, mis annab puna nii granaatidele kui ka rubiinidele. Mangaaniühendid põhjustavad peamiselt roosasid värvitoone nagu näiteks mineraal rodoniidil. Titaan ja koobalt on harilikult sinise värvuse kandjad, nad annavad värvuse näiteks safiiridele.

Värvivarjundeilt on väga rikas jaspis, milles leidub kõiki värve peale puhta sinise. Kõige tavalisemad on punane ja roheline, millega liituvad must, kollane, pruun, oranz, hallikasvioletne jt. Omavahel põimudes moodustavad erinevad värvused ülihuvitavaid mustreid. Jaspise joonised on väga eriilmelised ja tujukad: kord asetsevad värvid
sirgete, kord lainjate triipudena, teisal esineb laigulisi erimeid. Harva leidub ühtlase värvusega jaspiseid. Eriti kauneid ja fantaasiarohkeid mustreid võib näha Lõuna-Uurali Orski linna ligidal asuvas maardlas,
kust jaspist kaevandati juba pärisorjuse aegadel.

Kivimaailma kameeleonid

Lihtsate optikaseadustega annab mõnikord seletada ühe ja sama kristalli erinevat värvust. Kõige tähelepanuväärsem on ses suhtes turmaliin. Tema pika kristalli kumbki ots võib olla hoopis erinevat värvi. Kui ta aga põiki pooleks lõigata, siis ilmneb, et ta on kihiliselt roosa, roheline, helesinine, pruun ja must.

Paljud kalliskivid muudavad oma värvi vastavalt sellele, mis suunas me neist läbi vaatame. Niisuguseid kalliskive nimetatakse pleokroeeruvateks. Mõnikord on asi veel keerukam. Näiteks leidub topaase, mis ühelt küljelt näivad helesinised, teiselt aga veinikollased.

Laialt tuntakse kameeleoni võimet muuta olukorrast sõltuvalt oma nahavärvust. Kalliskivide maailma omamoodi kameeleon on aleksandriit. Päevavalguses hallikasroheline aleksandriit hakkab elektrivalguses särama vaarikpunastes toonides. Sellise omapärase nähtuse põhjustab asjaolu, et aleksandriidi kromofoorid neelavad valgust
kahes spektriosas ning mineraali värvus sõltub spektri punasest ja rohelisest lõigust. Päikesevalguses on inimsilm roheliste kiirte suhtes tundlikum, mistõttu kristall näib hallikasrohelisena. Elektrivalguses on pikalaineline (punane) kiirgus intensiivsem ja mineraal paistab punane.

Kivide värvuse muutmine

Ühe ja sama kivi värvus või värvitoon võib muutuda ka erinevate keskkonnatingimuste toimel. Õige kerge on veenduda, et erilise lakiga kaetud või märja kalliskivi värvus on tugevam, mahlakam. Seevastu kuumutamisel või pleegitamisel värvid enamasti luituvad. Näiteks muutub mustjashall suitskvarts kuuesaja kraadini kuumutamisel
värvituks. Kuid esineb ka vastupidist: kuumutamisel muutub ühtlasemaks safiiride sina ja rubiinide puna, kollased topaasid omandavad lillaka helgi, rohelisest berüllist saab helesinine. Eriti kiiresti muutub topaaside värvus lämmastikus kuumutamisel.

Juba vanades India legendides räägitakse, et kalliskivi on ilus ja ere ainult kohe pärast maa seest väljavõtmist. Hiljem ta kahvatuvat päikesekiirte mõjul. Uurali mäetöölised olid kaljukindlalt veendunud, et kivide loodusliku erksuse säilitamiseks tuleb neid vähemalt aasta hoida niiskes kohas, näiteks keldris.
Paljud muigavad niisuguse jutu peale, kuid selles on omajagu tõtt. Isegi erkroheline smaragd ja kuldtopaas muutuvad aegade jooksul pisut heledamaks. Eriti kiiresti kahvatuvad päikesevalguses fenakiit, roosakvarts, amasoniit, tsirkoon, krüsopraas, turmaliin, ametüst, kuntsiit ja merevaik.

Kõike seda kogeti juba õige kauges minevikus ning inimesed õppisid kive värvima või eriliste menetlustega nende värvust muutma. Rohkem kui 2000 aastat tagasi oskasid vanakreeklased ja -roomlased määrdunudpruuni sardoonüksit tules kuumutamisega muuta ilusaks punaseks. Nad tundsid ka keerukamaid menetlusi. Näiteks keetsid
nad ahhaate mitu nädalat meekatlas ja hiljem lühikest aega väävelhappes. Nii muutus kivi värvus erksamaks ja lisandus ilus must oonüksile iseloomulik värvivarjund, mis tegi kivi
märksa kallimaks.

Väga osavad kivide värvuse muutjad olid ka Uurali talupojad, kes oskasid värvitust mäekristallist valmistada nii suitskvartsi kui ka roosakvartsi. Esimesel juhul asetati kivi leivataignasse või tuhapotti ning pandi vene ahju. Küpsest leivast või kuumast tuhast väljavõetud kivi oli omandanud mustjaspruuni värvuse.
Samal viisil suitskvartsi või ametüsti kuumutades lisati neile kuldne värvitoon. Roosakvartsi saamiseks kuumutati kivi kõrge temperatuurini ja visati seejärel roosa värvi anumasse. Värv tungis kujunenud mikrolõhedesse ja müügiks sobiv pala oligi valmis!

Tänapäeval on teadlased õppinud kalliskivide värvust muutma hoopis täiuslikumate vahenditega. Nad mõjutavad kive kvartslambi ning röntgeni – ja ultraviolettkiirtega. Viimaste mõjul hakkavad teemandid kiirgama taevassiniselt, helesinine safiir muutub kollaseks, roosa topaas oranziks ja kuldne kuntsiit ereroheliseks.
Millest sellised muutused? Neid põhjustavad mineraalide kristallivõre defektid. Loodus püüdleb alati täiuslikkuse poole ning püüab võre rikkeid likvideerida. Valgus – või röntgenikiirte, soojuse või radiatsiooni toimel elektronid ergastuvad ning lahkuvad oma tavaliselt tasandilt, satuvad aga seejuures kristallivõre sõlmedes olevatesse tühemikesse. Lõksu sattunult neelduvad neis teatava lainepikkusega kiired, mistõttu kristall muudab värvi. Kõige sagedamini neelduvad punased ja oranzid kiired ning mineraalid värvuvad seetõttu pärast kiiritamist kas siniseks või lillaks.

Viimasel ajal muudetakse looduslike kivimite värvust õige sageli. Selles suunas tehtavad tööd lubavad loota, et varsti osatakse esile kutsuda kõiki soovitavaid kalliskivide värvivarjundeid. Neid saab veelgi rõhutada kivide oskusliku lihvimise ja poleerimisega.

Allikas : “Kuld ja kalliskivid”, Raukas. A (Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000)

Reede, 07 august 2015 / Published in Uncategorized @et

Kust tuleb usk õnnekividesse?

Selle uskumuse juured ulatuvad astroloogia valdkonda.

Vanad babüloonlased arvasid, et planeedid mõjutavad inimese saatust ja igal taevakehal on vastav kalliskivi: Päikesel krüsoberüll ja teemant, Kuul kuukivi, pärl ja smaragd, Marsil punane granaat ja rubiin, Merkuuril safiir ja topaas, Jupiteril ametüst, lasuriit ja safiir, Saturnil akvamariin ja sinine spinell, Veenusel padparadža (oranžikaskollane safiir) ja hüatsint.

Vana-India astroloogilistes tekstides jagati kalliskivid tähtkujude järgi kõige sagedamini selliselt:

 

Sünnipäev Tähtkuju Õnnekivi
22.12 – 19.01 Kaljukits Opaal, oonüks, kassisilm
20.01 – 19.02 Veevalaja Safiir, türkiis, kullisilm
20.02 – 20.03 Kalad Krüsoliit, ametüst
21.03 – 19.04 Jäär Ametüst, jaspis, karneool
20.04 – 20.05 Sõnn Ahhaat, roosa kvarts
21.05 – 21.06 Kaksikud Berüll, tsitriin, tiigrisilm
22.06 – 22.07 Vähk Smaragd, krüsopraas
23.07 – 22.08 Lõvi Rubiin, mäekristall
23.08 – 22.09 Neitsi Jaspis, tsitriin
23.09 – 22.10 Kaalud Teemant, suitskvarts
22.10 – 21.11 Skorpion Topaas, karneool, sarder
22.11 – 21.12 Ambur Türkiis, kaltsedon

 

Eri ajastutel ja eri rahvastel on olnud erinevad lemmikud. Kui hindud on eriti hinnanud punaseid kalliskive (nt rubiini ja granaati), siis Egiptuses väärtustati rohelisi ja siniseid kalliskive (nt türkiisi ja smaragdi). India pühades raamatutes veedades seostatakse punaste kalliskivide teket jumala verega ja kuidas siis neist mitte lugu pidada! Egiptlastele olid aga rohelised ja sinised kivid igaviku ja häirimatu rahu kandjaks ning näiteks Tutanhamoni hauakambri kõige kallimad kuldreliikviad olid kaunistatud meie mõistes odavamate ehtekivide – türkiisi ja lasuriidiga. Loomulikult kajastusid kõik need uskumused ka õnnekivide valikus. Pealegi polnud vanaaja astroloogid mineraloogias just eriti tugevad. Õnnekivideks peeti eeskätt neid kive, mida sel ajal tunti ja selles piirkonnas kaevandati või siis naabritega kaubeldes hangiti.

Erinevaid õnnekivitabeleid lugedes leiame harva ühesugust informatsiooni. Kõige levinumad seosed kivide ja tähemärkide vahel võiksid olla järgmised:

 

Sünnikuu Õnnevärv Kõige sagedamini nimetatud õnnekivi Teisi sageli nimetatud õnnekive
jaanuar tumepunane või roosa granaat hüatsint, mäekristall, „must rist“, aleksandriit, roosa kvarts
veebruar lilla ametüst safiir, topaas, oonüks
märts helesinine või sametpruun akvamariin jaspis, heliotroop, „must rist“
aprill värvitu (valge) või sametpruun teemant, mäekristall karneool, leukosafiir, safiir, tsirkoon, kassisilm
mai roheline või kirju smaragd, krüsopraas ahhaat, topaas, turmaliin, jaad, nefriit
juuni kreemikas või roheline kuukivi, pärl smaragd, opaal, ahhaat, kassi- ja tiigrisilm
juuli helepunane või pruun rubiin, karneool oonüks, vääriskorall, smaragdsafiir
august heleroheline või veripunane aleksandriit, peridoot smaragd, oonüks, karneool, kuukivi, tsirkoon
september sügavsinine või heleroheline safiir, lasuriit krüsoliit
oktoober kirju või mereroheline väärisopaal akvamariin, kuukivi, kassi- ja tiigrisilm, turmaliin
november kollane topaas hüatsint, oliviin, tiigrisilm
detsember taevassinine või purpurpunane türkiis, tsirkoon rubiin, krüsopraas, safiir
TOP preloader